Abimaterjalid ettevalmistuseks

Abimaterjalid ettevalmistuseks sisaldavad viiteid materjalidele, milles olev teave on rannakaluri töös oluline. Nende loetelu ei ole lõplik, sest lisaks kalapüügiseadusele ja -eeskirjale on teisigi õigusakte, millest kutseline kalur peab lähtuma (näiteks Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord jt).


Rannakaluri e-õppematerjal

Kalanduse teabekeskuse tellimisel valmis koostöös Menu Kirjastusega ja Eesti Mereakadeemiaga e-õppematerjal rannakaluritele ja teistele rannakalandusest huvitatuile.
E-õppematerjal põhineb rannakalur, tase 4 kutsestandardi kompetentsusnõuetel.
Muuhulgas on õppematerjalis juhised kalapüügiandmete esitamise ja rannapüügipäeviku täitmise kohta.
Teoreetilised materjalid on illustreeritud joonistega, lisaks ilmestab neid suur hulk videoid. Õppematerjal annab võimaluse testida enda teadmisi kordamisküsimuste abil.


Tähtsamad rannakalanduses kasutatavad sõlmed

Kalapüügil kasutatavad sõlmed peavad olema töökindlad, st pidama, ja olenevalt sõlme otstarbest olema vajadusel ka suhteliselt kergesti lahti seotavad. Kindla ühenduse ja ohutuse tagab ainult otste sidumine õigesti valitud ja õigesti seotud sõlmega. Olulisemate sõlmede otstarve on kirjeldatud Tarmo Rajangu koostatud materjalis “Tähtsamad rannakalanduses kasutatavad sõlmed“, mida täiendavad pildid sõlmedest.


Õigusaktid


Kalapüügiseadus

Mahukas kalapüügiseaduses on sätestatud kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest. Seaduse eesmärgiks on tagada kala- ja veetaimevaru taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning  vältida ebasoodsaid muutusi veekogu ökosüsteemis.
Kalapüügiseadusel on ametlik tõlge vene keelde (seisuga 01.01.2019) ja inglise keelde (seisuga 01.01.2019).

Kalapüügiseaduse alusel on Keskkonnainspektsioon välja töötanud juhendi kalapüügiseaduse § 71 lõikes 1 kirjeldatud tõsiste rikkumiste tuvastamiseks.

Kalapüügieeskiri

Kalapüügiseaduse juurde kuuluv kalapüügieeskiri reguleerib kalapüüki siseveekogudes, piiriveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.

Kalapüügieeskirja ametlik tõlge vene keelde (seisuga 01.01.2021) on leitav koos lisadega siit.

Kalapüügieeskirja alusel on Keskkonnainspektsioon välja töötanud püügivahendite vahekauguste ja jadade pikkuste skeemid:

Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord

Määrusega kehtestatakse kalapüügiga seonduvate andmete esitamise nõuded.

Dokumendi ametlik tõlge vene keelde (seisuga 01.01.2022) on leitav siit.

Kalandust reguleerivad muud õigusaktid

Rannakalur peab olema lisaks kalapüügiseadusele ja kalapüügieeskirjale kursis mitmete teiste õigusaktide nõuetega. Kalandusega seotud õigusaktide loetelu on leitav kalanduse teabekeskuse veebilehel.


Kalapüügipiirangud

Kalade püügikeeluajad on leitavad siit.


Lindude ja imetajate kaaspüügimääraja

Kalanduse teabekeskuse tellimusel on valminud kaaspüügimääraja “Lindude ja imetajate kaaspüük” (2020).

  • Miks on kaaspüügiandmed vajalikud?
  • Mida teha, kui lind või imetaja on püünises?
  • Kuidas kasutada määrajat?

Koostajad loodavad, et määraja saab kalapüügil tarvilikuks kaaslaseks, aidates koguda olulisi andmeid kaaspüügi kohta kõigil Eestimaa vetel, nii Läänemerel kui ka suurematel jõgedel-järvedel.

Paberkandjal kaaspüügimäärajat küsige kalanduse teabekeskusest Kalda 1a, Pärnu (kalateave@ut.ee, telefon 5308 3650).


Toiduohutus


Kala ja kalandustoodete käitlemine

Trükises “Kala ja kalandustoodete käitlemine” (2020) kirjeldatakse, kuidas käidelda kala pärast püüki ning toota sellest kvaliteetseid ja ohutuid tooteid:

  • Kala püük, lossimine ja vedu
  • Väikeses koguses värske kala turustamine
  • Suures koguses kala turustamine
  • Kvaliteetsete ja ohutute kalandustoodete tootmine
  • Kala ja kalandustoodete kvaliteedi tagamine
  • Kalakäitlemise meetodid

Infomaterjal põhineb Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktidel.
Paberkandjal trükist küsige kalanduse teabekeskusest Kalda 1a, Pärnu (kalateave@ut.ee, telefon 5308 3650

Kaluri meelespea – toiduohutuse nõuded

Veterinaar- ja Toiduameti koostatud “Kalurite meelespea” annab juhiseid hügieeninõuete järgimiseks kalapüügil ja -käitlemisel (lisatud ka vene keeles “Памятка для рыболовов“).
Oled kala veest välja toomisega palju vaeva näinud. Et Sinu püütud kala säilitaks oma värskuse, jõuaks ohutuna ja maitsvana ka teiste toidulauale, siis ole hea ja järgi toiduohutuse nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EÜ) 852/2004 ja 853/2004. Meelespeas on määrustes toodud nõuded lihtsamalt lahti seletatud ja sellest peaks olema kaluritele abi oma igapäevatöös.

Vaata ka toiduohutuse viit võtit.


Meresõiduohutus


Päästeameti nõuanded ohtuks kalapüügiks

Päästeameti veebilehelt leiad teavet

Ohutult kalale – kahlamispüksid

Kutseline kalur Raio Piiroja kutsub videos kalamehi üles kasutama turvavarustust ning pöörama täit tähelepanu iseenda ohutusele.

Ohutult kalale – paadiga veele

Kutseline kalur Raio Piiroja kutsub videos kalamehi üles kasutama turvavarustust ning pöörama täit tähelepanu iseenda ohutusele.

Päästevestiga on meresõit ohutum

Vee peal on teised olud kui maa peal ja eks me tegelikult selle pärast sinna kipumegi. Teised on aga ka ohud, millega peame arvestama. Meie jalge all ei ole kindel pind ja ootamatutes olukordades valesti käitudes võib lõbus meresõit võtta kiiresti traagilise pöörde.
Veeteede ameti voldik “Päästevestiga on meresõit ohutum” juhib tähelepanu ohtudele, millega on vaja vee peal arvestada, ning jagab selgitusi peamiste päästevahendite kohta.

Abiks paadimehele

Teatmikku “Abiks paadimehele” on koondatud need olulised põhitõed, mida iga väikelaevajuht peaks teadma, et tagada enda ja kaasreisijate turvalisus. Vajalikke juhiseid ja meeldetuletusi leiab nii algaja kui kogenud sõitja.
Et meresõit mööduks ohutult, ole kursis heade meretavadega, tunne seadusandlust ning varusta end õigete ohutus-, pääste- ja esmaabivahenditega. Ka sel juhul, kui sinu veesõidukiga liiklemisel pole juhiluba nõutud, tuleb väikelaevajuhi koolituse läbimine kasuks. Et hädaolukorras oskaksid õigesti käituda, läbi esmaabikoolitus ja raadioside operaatori kursus.

Meelespea paadiomanikule

Keskkonnainspektsioon soovitab väikesesse juhisesse koondatud nõuannetega – enne kui võtad ette paadisõidu või -matka, leia aega sõidu planeerimiseks. Loodussõbralikku ja ohutut liiklemist meie veekogudel!

Mereõnnetuste vältimise ja kalurite ohutuse käsiraamat

Väljaanne Mereõnnetuste vältimise ja kalurite ohutuse käsiraamat (Euroopa sotsiaalpartnerid Europêche ja ETF, 2007) sisaldab miinimumnõudeid kalalaevadel töötavate kalurite ohutuse tagamiseks ja tervise kaitseks.
Käsiraamat ei ole ohutustehnikajuhend ega asenda väljaõpet, vaid on mõeldud teadlikkuse tõstmiseks ohutust puudutava väljaõppe, teadmiste ja kompetentsuse vajalikkuse kohta.


Muu asjakohane teave

 

Eesti kalandust tutvustavad filmiklipid ja lühifilmid

Kalanduse teabekeskuse algatusel on valminud kuus filmiklippi Eesti kalandusest, mis annavad ülevaate meie peamistest püügikaladest ning kutselise kalapüügi mahtudest.
Klipid on tasuta allalaadimiseks kõigile, kes huvituvad mereriik Eesti kalanduse arvudest ja faktidest. Osad lühifilmid on varustatud ingliskeelsete subtiitritega ning sobivad valdkonna tutvustamiseks ka huvilistele väljastpoolt Eestit, samuti kasutamiseks nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel kalandussündmustel, -konverentsidel ja -messidel.
Vaata videosid kalanduse teabekeskuse Youtube kanalil.

Kalanduse teabekeskuse algatusel valminud Eesti kaheksat kalanduspiirkonda ja hingelähedast kaluriametit tutvustavad dokumentaalsed lühifilmidKalamehe jutud” on ETV-s järelvaadatavad.
Keskeltläbi veerandtunnised filmiklipid pajatavad kalapüügist ja -püüdjatest Eestimaa eri paigus. Nõnda kui on erinevad meie kalanduspiirkonnad, on oma lugu rääkida ka igal kaluril:

“Kalamehe jutud. Hiiumaa Indrek”     02.06.2020
“Kalamehe jutud. Läänemaa Henry”  09.06.2020
“Kalamehe jutud. Pärnumaa Tarmo”  16.06.2020
“Kalamehe jutud. Peipsi Martin”         30.06.2020
“Kalamehe jutud. Saaremaa Toivo”    07.07.2020
“Kalamehe jutud. Võrtsjärve Uno”      14.07.2020
“Kalamehe jutud. Virumaa Olavi”       21.07.2020
“Kalamehe jutud. Harjumaa Karli”      28.07.2020

Pärast esmalinastust saad filme vaadata kalanduse teabekeskuse YouTube’is. Peategelastest saad lähemalt teada SIIT.

Kalavarude lühiülevaade 2019

Kalavarudest saab lühiülevaate Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadurite koostatud aruandest. Aruandes käsitletakse räime, kilu, tursa, lesta, lõhe, meriforelli ja angerja, aga ka teiste rannikumere kalaliikide varu olukorda ning seda mõjutavaid tegureid.

Eesti kalamajandus 2018

Kalanduse teabekeskuse väljaandest, aastaraamatust “Eesti kalamajandus 2018”  leiate ülevaate meie kalandusest – majandusharust, kus me püüame ja toodame mitu korda rohkem, kui ise tarbida jõuame.